Täna on mu öökapil neli raamatut. Vajalikud ja armsad kõik. Sest üsna tihti toob öö unenäo, mida on hommikuti alati veidi ärev lahti seletada - selleks see unenäosümboolika... (Muidugi oma viimast unenägu heast sõbrast, tema Tšaikovski valgusshowst, valguskahuritega jooksmisest ja pükstest ei hakanud ma järgi uurima, vaid rääkisin lihtsalt edasi - öö andis päeva rõõmu juurde). Kuid teinekord jääb rääkimisest väheseks, siis kulub seletamine marjaks ära.
Teine raamat on tegelikult vihmaste päevade sisustaja ja lohutaja - Anna Gavalda "Lohutaja" - mäng, mida mängitakse rõõmuks - selles mängus ei ole panuseid, sest alati jääb võimalus... "Lohutaja" raamatu tõi Juli mulle 2012. aasta sünnipäevaõnneks. Tänaseks olen sellele kolm ringi peale lugenud - iga lugemisega saab parem, omasem. Ja ma olen üsna kindel, et sealne maaelu kirjeldus sarnaneb üsna minu ideaaliga, kuid sinna ideaalini on raske jõuda - ees on rabelemine, ületöötamine, ummikud, lennureisid, mälestused, purunemised. Aastatetagused valud, hirmud, kartused. Aastapikkune teekond. Kuid õnneks on igas heas raamatus olemas keegi, kellele öelda "Õnneks oled mul Sina" või siis on elu, kus on keegi, kellele pühendada kõik oma roosa ja lehtede valge ja roheline ka. Iga päev ja ausalt. Mina lugesin ja taipasin, et see ongi see minu muusika, mida ma olen otsinud ja mida saan koos linnulaulu ja metsakohinaga nautida. "Mind äratab õnn!"
Ju on nii, et õnn on, kui annad selle ära - täna hommikul olin ma esimest korda julge: "Ma arvan, et saan sellega hakkama" - nõela ja niidiga, tasa ja targu ja see tegu sirutab mu õnnevarbaid küll... rahvarõiva mustrilehed on esimesel juulil kätte saadud sünnipäevakink...
Mul on jäänud alla kuu, et leida see miski...
Näis-näis.
M.K.P.
Kommentaarid